Teaduse seisukohalt on negatiivne tulemus ka tulemus. Elu või teadus, mis seal vahet on. Peale nädalatepikkust korterijama pidime tunnistama, et oleme talveunne suikunud üürikorterite turul võimetud leidma sobivat kodu, seega otsustasime Pirni ja Indrekuga kevadeni vanasse korterisse jääda.
Olen varem alati paari päevaga uue üürika leidnud, seepärast jahmatasid mind sel korral protseduuri keerukus ja pidevad läbikukkumised.
Veider oli vaadata maaklerite ja korteriomanike pöörlevaid silmi, kui käisime kortereid vaatamas ja ütlesime, et soovime tulla elama 2-toalisse kolmekesi: mina, mu õde ja meie sõber Indrek. „Mis kooslus teil on, kui küsida tohib,“ uuris üks meessoost omanik. Teiseks raskeks probleemiks osutus see, millisesse ilmakaarde on aknad. Reeglina on inimestel raske mõista kaht asja: et me olemegi I-ga lihtsalt sõbrad ja et ma tahan Eestis üürida päiksepoolsete akendega korterit. Esimese küsimuse kohta tehakse igasuguseid nägusid, lüüakse käsi kokku ja küllap arvatakse, et jagame ühist voodit või tegeleme pornoäriga. Loole lisab vürtsi fakt, et Indrek on keskealine kaameramees. Üks vene maakler pakkus korterit, kus suures toas oli väike tuba ehk siniseks värvitud kast, milles olevat magamistuba. Kui me tõesti oleksime tahtnud, saanuksime sinna kasti väikese pornoäri püsti panna, perekonna ettevõttena. Teise asja kohta öeldakse, et eee, me ei tea, kuhu ilmakaarde aknad on. Isegi põhi ja lõuna aetakse vahel sassi. Kui ilmakaarte asjus sotti ei saada, leitakse: aga eestis ei olegi ju päikest! Selle peale küsiksin, mis teie mäluga juhtunud on, sest eelmine suvi oli pidevalt selge ning mõnikord on ka teistel aastaaegadel kuu aega järjest klaar ilm efektse värvidemänguga igal õhtul, mis minust akende vale asetuse tõttu nägemata jääks. Ja päikeselaigud seinal, raamaturiiulil, teetassil? Loobuda sellest? Unustage ära. Ma võtan seekord ainult päikesepoolse toa või üldse mitte midagi!
Kolmel korral ei jõudnud me korterit vaatamagi, sest korter kas võeti nina eest ära või mõtles omanik ümber ja ei üürinudki enam seda välja. See, et me Pirniga pidevalt Tallinnas ei ela, tegi üürika otsimise veel raskemaks, sest ma pidin kahel korral spetsiaalselt korterite pärast pealinna sõitma. Korterivahetuse taga ootas kolm toredat tudengit, kes tahtsid kolida sellesse korterisse, kus me lahkuda plaanisime ja kellele olime öelnud, et püüame jaanuari alguses välja kolida. Äärmisel piinlik oli neile teatada, et üritus jooksis liiva. Lohutav ei ole ka teadmine, et meiega tehti korduvalt sama „nalja“, mis oligi suuresti meie alla andmise põhjuseks. Vähemalt ei saa öelda nagu me poleks lillegi liigutanud. Alati ei vea lihtsalt.
Peale kolimise edasilükkamise otsuse vastu võtmist siirdusime Pirniga Artise kinno vaatama filmi Soul Kitchen
Film oli mõnes mõttes nagu meie elust. Tüüp nimega Zino peab räpases urkas restorani „Soul Kitchen“, mille nimi on inspireeritud soul muusikast. Ta vend istub varguste ees vangis, nende vanemad teavad aga et vend töötab naftaplatvormil. Zino võtab oma urkasse tööle agressiivse vana koka, kel on kombeks klientide peale röökida, mõõgapikkuseid nuge teritada ja kauneid maitsvaid roogi valmistada. Jamad algavad, kui ilma tervisekindluseta Zino selja ära tõstab ja lõpevad, kui vihane suur kondiväänaja selja paika venitab. Sinna vahepeale mahub elu nagu Ameerika mägedel. Seda vaadates oli kahtlaselt tuttav tunne...
Mul lahenesid pärast edasilükkamisotsuse tegemist ka paljud muud probleemid. Sain kulkalt raha uue arvutisüsteemi ostuks, vabanesin mind kuude kaupa vaevanud konnasilmast – te ju tahtsite sedagi teada?- , nägin viimaks ometi fotosid, mida Ronilt juba detsembri keskpaigast alates tulutult küsinud olin. Üks tüüp saatis mulle lõpuks kauaoodatud soome-eesti tõlke Seppo Lehtineni videole. Kõige tipuks tekkis geniaalne idee teha sekkuva kunsti projekt, mis ongi tehniliselt võttes juba tehtud. :)
Ma´i saa nagu aru, et kaks tsikki ja keskealine kaameramees ei või enam otsida privaatset kamina ja akendeta magamistoaga korterit, ilma et kõik imelikult vaatama ei hakkaks!
ReplyDeleteAga muidu - taoism ütleb ka, et kui sa loobud tõmbelmisest, laheneb kõik ise :)
Vaade on tingimata oluline, nagu ka ilmakaar. Ma ei suuda taibata, miks maaklerid ja kinnisvarafirmad sellele ei mõtle. See oleks tähtsusetu ehk paradiisis, kus vaade on tõenäoliselt igas suunas võrdselt hea ja päikest on alati ja küllap pole ka vahet, kas olla sees või väljas.
ReplyDeleteNo täpselt, ilmakaar on vaimse tervise huvides äärmiselt tähtis ja eelistused on erinevad: mõned tahavad just põhjapoolset hämarust ja teised loojangupäikest, mille ilmumise aeg ja kaldenurk aastaajati ka erineb. Minu harmooniliseks heaoluks on vaja kas lõuna- või veel parem pärastlõunapäikest, mille valgel end kerra tõmmata. Siis tekivad mul head ideed ja tuleb energiat. Märkasin, et kui küsisin mõnelt maaklerilt, kes netis kuulutas, et kuhu ilmakaarde aknad on, siis algul ta ei teadnud täpselt, aga varsti oli ta selle järgi uurinud ja kuulutusele lisanud, et aknad on (näiteks) lõunapäikesesse. Paar geeniust olid ilma minutagi juba ilmakaare ära maininud. Tõesti imelik, et nii vähesed valguse psühholoogilisele mõjule mõtlevad. Pealegi on ka rahaline kokkuhoid võimas, kui lõunapoolse päikese arvelt radikas maha keerata.
ReplyDeleteKui mina oleksin maakler, ma suhtuksin VÄGA kahtlustavalt olukorda, kus kaks tšikki, omavahel õed, üks nimetab end "kunstnikuks" ja nende keskealine kaameramehest "sõber" tahavad koos korterit üürida.
ReplyDeleteMuidugi ma arvaksin, et valgustus ja päikesekiirte õige langemisnurk on neile olulised pornofilmi väntamise seisukohalt.
Kuid põhimure on ikkagi see, kas nad oma põrandaaluse filmitööstusega naabreid segama ei hakka ja üürivõlga raha asemel näiteks nilbete seinamaalingutega tasaarveldama ei hakka.
irw...:D nii see mõte kerib, fantaasiast juba puudu ei tule.
ReplyDeleteOlemegi tegelt juba otsustanud kevadel lahku minna: meie ja Indrek.
Teie suhe niisiis ei pidanud väikekodanliku ühiskonna hukkamõistule vastu : (
ReplyDeleteEi, tegelikult me ei lahuta kodanlaste hukkamõistu tõttu vaid korteri otsimise käigus selgus, et meil on mõnusast elamisest erinev ettekujutus ja lihtsam oleks eraldi otsida, leiaks kiiremini, vähem jama. Indrek näiteks on kategooriliselt Lasnamäe vastu (k.s. isegi kesklinna piiresse jääv minu lemmikkoht Lasnamäe tn!), lisaks ei pea ta üldse päikest tähtsaks.
ReplyDelete