Kangelanna teekonna esimene etapp läbitud

Hetketõmmis videost "Voore linna päästmine" (2014)

Aasta eest tundus mõte oma esimesest doktorinäitusest üsna ulmeline, aga nüüd on see juba ajalugu. Näitus on positiivselt eelretsenseeritud, järgmine toimub oktoobris Luunjas galeriis Meie aja kangelane. Doktorantuur on tore koht, sest siin saab oma loomingulisele tegevusele rohkem ja palju põhjalikumat tagasisidet kui vabakutselisena.

Amatsoonid Maria ja Fideelia (2014)

Reet Varblane kirjutas Sirbis: Päästeaktsioon ehk Kangelanna teekond nr 1
Mari Kartau arvustas ERR Kultuuriuudistes: Arvustus: universaalne õiguslane Fideelia ründab jälle
Evelin Tamm sai inspiratsiooni ühest mu videokaadrist ning tegi minuga naisõigusluse blogis intervjuu: Kaasaja kangelased ja deemonid. Intervjuu Fideelia-Signe Rootsiga

Toimus artist talk, mille pressiteade ERR-is oli selline: Õhtul on võimalus kohtuda kangelanna Fideeliaga

Kunstipublik

Võitlus allikavalvuriga

Allikavalvur Vooremäelt linnas käimas

Lõpuks toimus eelretsenseerimine.
Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss, konsultant Marko Mäetamm. Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum).

Margus Ott loeb oma retsensiooni

Üks eelretsensentidest, Eve Annuk julges koos minuga rahva ette istuda

Näitusevaade

Mälestused: abiellumine ja karujaht

Hiljuti helistas mulle minust 13-aastat vanem õde Anne ja luges ette katkendi oma nooruspõlve päevikust. Hakkasin naerma.

Tegelased

Bubu - mina ise. Bubu oli mu hüüdnimi
Meelis Lepp (nimi muudetud) - meie tolleaegne naaber, nüüd oma erialal hästi edenenud poolavaliku elu tegelane.

Sissekanne on järgmine:

pühapäev 25. sept. 1983

Tulime Bubuga maalt ja läksime kinno ,“Vuk'i“ (Rebasepoeg Vuk) vaatama. Istume rahulikult ja äkki Bubu ütleb, et vaata, jube tuttav nägu. Löön silmad üles - Meelis Lepp istub meil eesreas. Vahetame mõned laused. Sellega on kõik. Kinost väljume eri suundades. Eks Meelis juba selle eest hoolitses et meiega mitte kokku saada. Imelik nagu ta on. Kõndis kogu tee meie taga.

Nüüd tuleb kõige nael. Ja Bubu poolt: ta nimelt küsis, kas Meelisel naine ka on. Ma hakkasin naerma ja ütlesin et ei, aga miks sa küsid?

- Noh, niisama, mõtlesin et võiks talle mehele minna.

Olin rabatud, küsisin miks just talle, kas ta meeldib sulle?

Bubu ütleb jaa, Meelis on ilus poiss ja vaikne.

- Aga sa oled liiga väike veel.

- Ootan kuni kasvan.

- Aga Meelis on siis juba ka vanem ja kindlasti abielus. Kas sulle mõni sinuvanune poiss ei meeldi?

- Meeldib kah, aga Meelis meeldib kõige rohkem.

Anne ja Bubu 1. sept. 1983. Vanem õde astus Tartu Ülikooli ja noorem 1. klassi.

Bubu vahtis koguaeg tagasi, vaatamata sellele et keelasin teda, sest on ebaviisakas teist koguaeg passida. Bubu tuli lagedale uue lausega: „See veel puuduks et mõni võõras naine Leppade poole läheks. Muidu saime ikka seal käia, aga siis ei saa.“

Mina vastasin et ega see naine ei takista sul sinna minemast.

- Nojah ei takista küll, aga ikka ei taha.

See oli öeldud jube armukadedalt ja salvavalt. Siis sosistas tasa, et lähme aeglasemalt muidu ei jõua Meelis järele. Seda me ei teinud, kui teine ei taha ise järele jõuda, lasku käia. :)

Bubu 1981 vanavanemate kuldpulmas

Bubu 1980 täditütre saabastes

Teine põnev leid oli artiklijupp ajaleht Edasis (praegune Postimees) sellest, kuidas karu käis Alatskivi mesilas, kus mu vanemad olid mesinikud. Lugu võib olla aastast 1982.

Meile määrati abiliseks elukutseline Siberi jahimees Leo, kes ehitas mesilasse karu luuramiseks varjendi, aga karu ei tulnud mitte kunagi luureajal mesila lähedusse. Sain Leoga sõbraks ja me käisime koos jahil. Mul oli mängupüss, Leol ehtne jahipüss. Leo ei lasknud kunagi ühtegi looma ja ema ütles, et muidugi ta ei tulista, kui laps on metsas kaasas. Tegelikult poleks mulle jaht meeldinud. Ükskord andis Leo mulle oma püssi hoida ja natuke hirmus tunne oli.

Bubu onu Leo püssiga. Leo õpetab sihtima.

Ehitasime isa ja Leoga kõrge aia mesila ümber ja lasime elektri sisse, aga karu murdis isegi aiast läbi. Karvatordid olid võrgus kinni.

Hakkame, mehed minema, aeda püstitama! :) Mina (Bubu), onu Leo ja isa

Raske töö see aia ehitamine. Tagaplaanil isa ja Leo, esiplaanil Bubu

Bubu läks Timboga sel ajal hoopis matkama

Aastakokkuvõte

Vaatame, milline siis möödunud aasta oli.
Jaanuaris toimus Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekool, kus kohtusin prof Mieke Bal'i ja teistega.

Talvekooli lõpupidu

Vestlus Mieke Bal'i (paremal) & Michelle Williams Gamaker'ga (vasakul)

Samal kuul toimus esimene kohtumine Facebooki grupi Virginia Woolf sind ei karda feministidega.

Feministid Riigikogus

Veebruaris käisin esimest korda Eesti Põllumajandusmuuseumis ja kohtusin teadur Lembit Karuga, kes aitas otsida materjali naismehhanisaatoritest.

Teadur Lembit Karu põllumajandusmuuseumi põhjatus arhiivis

Märtsis sadas korraks veel lumi maha, aga sulas kohe ära ja sinililled tulid välja. Märtsi jäi mitu toredat sündmust ja kõigest ei jõuagi siin rääkida. Ühel sümpoosiumil osalesin ka ja seal räägiti huvitavatest teemadest, sh nõukaajast.

Väike Lehm ja Hundu vaatamas kevadist lumesadu

Sinililled märtsikuus

Everyday moods, affects and attunements: Winter symposium. Kõneleb

 Irina Novikova

Aprillis kutsuti mind rääkima feministlikule sotsdemmide üritusele "Tuld palgalõhele!" Publikuks peamiselt pensionärid, aga ka mõned nooremad aktiivsed naisõiguslased. Osalesin paneelis „Kas on kerge olla naine?“

Naine olla on RASKE.

Kuna õpetasin kevadsemestril EKA-s maali, organiseerisin väljasõidu Estonia OÜ-sse, et tutvuda omaaegse sotsrealist Konstantin Mihhailovi maalidega kohalikest töölistest. Jaanus Marrandi võttis meid väga lahkelt vastu ja tutvustas majandit. Tipphetkeks sai muidugi lehmalauda külastus.

Õps ja tema tudengid Konstantin Mihhailovi maaliga

Tudengid teel lauta

Aprillis tegin veel ettekande Semiosalongis.

http://semiosalong.blogspot.com/

Mais sooritasin oma viimase palja ülakeha aktsiooni, mille kajastus oli ootuspärane: mind isegi ei nimetatud Publikus kunstnikuks vaid ainult daamiks. AINULT tissid loevad, seisa või pea peal. Kordan siin veel üle, et palja keha aktsioone ma rohkem ei tee ja mulle pole mõtet pakkumisi saata, et ma mingis filmis või etendusel paljalt esineksin.

Kroonika meelelahutusauhindade galal Anu Saagimiga

 Mu õde nautis kevadel tähelepanu: sai Vilde auhinna ja tema romaani järgi tehti etendus.

Lavastus Helen põhineb hiljuti E. Vilde nimelise kirjandusauhinna pälvinud romaanil Elo-Maria Roots "Vaimude jaam"

Juuni algas töiselt: käisin Inder Malhotra korraldatud Expressionsi firma 10-aasta juubelit filmimas.

Tallywood!

Seoses doktoritööga viibisin juunis veel vabariiklikul naismehhanisaatorite kokkutulekul Kütiorus.

Kõik külalised said traktoriga medali

Käisime Sveniga Voronja suvegalerii ja punginäituse avamisel.

Viisin läbi abstraktse ekspressionismi töötoa Valgemetsas küladepäeval. Vinge maal tuli.

Puhastasin Raudallikat Vooremäel.

Juulis käisime õega Patti Smithi kontserdil

Kirjanik ja kunstnik Patti Smithi kontserti väisamas (Elu24 pilt)

Toimus lavastuse "Voore linna päästmine" filmimine Vooremäe metsas

Oli palju lilli

Augustis jälle igasugused üritused. Dr Insomadina Ra avaldas Kiwa Paranoia kirjastuse alt välja antud raamatus Seeneriik on lähedal tähtsa uurimuse.

Mu õde Elo-Maria Roots sai Aasta Kirjaniku preemia, mille puhul tegime performance, kus ta püüdis oma põhikoolitunnistust põletada. Tänu Krista Piirimäe sekkumisele jäi tunnistus alles.

Aktsioon Liivi muuseumis

Luunja paplialleel kogunesid MOKS-is resideeruvad kunstnikud ja pakkusid külalistele omatehtud maiustusi ja teed. Muuhulgas arutati papliallee tulevikku. Meeleolu muutus lõpuks revolutsiooniliseks: kaks kunstnikku sidus end papli külge, aga nad tegid seal hoopis ilupilte, kuni hakkas sadama ja me läksime laiali.

Vaesuse probleemi lahkasime ka, see toimus Y-galeriis ja kõlama jäi, et tuleks rohkem tegutseda, mitte lobiseda.

Kõige tähtsam augustisündmus - saime Sveniga lõpuks perelisa! Võtsime kassi! Algul arvasime, et ta on emane, aga arsti juures selgus, et kastreeritud isane. Nimeks jäi ikkagi algselt pandud Buffy. Vanust on tal praegu veidi üle aasta, aga päris täpselt ei teagi, kuna ta on leitud ema kodu lähedalt kraavist. Hoolimata aktiivsest kuulutamisest ei tundnud keegi oma kassi ära ja nüüd on ta minu jagu.

Buffy saabumise tseremooniaks valmis pandud kalad, mida ta ei söönud

Buffy

Aktifotod vannis olid ka väga naljakad, neid tegi noor fotograaf Triin Erg.

September oli ühe vindumajäänud tüliküsimuse lahendamise kuu, aga lisaks sellele toimus veel palju huvitavat. Juhtus nii häid kui halbu asju ja meeleolu kõikus nagu Ameerika mägedel.

Buffy käis esimest korda linna peal

Buffy esimene hiir

Buffy esimene jahisaak - päikesejänku

Tegin ühe tordi, millega üsnagi rahule jäin. Biskviidist kaunistusteni kõik omatehtud.

Käisin Londonis, kus Surma endaga kokku sain.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis toimus seminar, kus esines ka maailmakuulus Carlo Ginzburg.

Ginzburg on vasakult esimene

Käisime emaga saate "Kaheksa millimeetrit elu" salvestusel. Saatsin üleskutse peale oma isa filmitud materjali, millest pandi kokku 10-minutine klipp muusikaga. Seda me seal kommenteerimas käisimegi. Ilus saade oli.

Emaga stuudios

September oli sürride kohtumiste kuu. Ühel päeval läksime Sveniga Y-galeriisse ja leidsime alt ukse juurest kandlega Tanel Randeri.

Siis läksin suvaliselt Tartu Kaubamajja, avastasin, et seal toimub Buduaari turg ning saab tasuta meiki ning koos Hillega, kes mu sealt omakorda leidis, saigi tasuta meik ja pildid kohe teoks tehtud.

Fideelia ja Hille Buduaari turul

Oktoobris vedas mul rohkem kui eelnevatel kuudel: tuli mitu head uudist ja toimus huvitavaid kohtumisi. Sain DORA rahadega Amsterdami ülikooli seminarile minna. Ühtlasi tegin intervjuu Hollandi amatsoon Maria Watteliga. Ööbisin tasuta ühe feministi ja loomaõiguslase juures, kasutades couchsurfingu süsteemi esimest korda. Oli täitsa okei, aga söömiseks eriti aega ei jäänud, kuna tormasin pidevalt ringi.

Maria ja Fideelia

Paranoialt ilmus raamat Sulgudes (mul seal 3 teksti. Sulud kinni, jutumärgid lahti, jutumärgid kinni sulud lahti jne).  Esitlus oli Patarei vanglas.

 Novembris hakkasin tegelema Annelinna projektiga ja viimistlesin töid isiknäitusele.

Loominguline jalutuskäik Annelinnas

See on Luunja valgus, mitte mingi köki-möki

Mõned sellised kohtumised ka:

Keegi peab printimistööd ka ära tegema, kuni teised piltidel ilutsevad

Käisin aktifotograafia workshopil modelliks, pildi autor on Tarmo Siirak

Detsembrikuu oli lihtsalt hullumeelne, sest kõigepealt tegin ühe video   Tanel Randeri ja Kaja Pae kureeritavale näitusele A(nn)elinnad Tartus Y-galeriis. Lisaks avasin oma isiknäituse "Kangelanna teekond" Tallinnas EKA galeriis ja lendasin kohe järgmisel päeval Amsterdami. Pärast tuli veel peole ja kooligi jõuda, enne kui vaheajaks hinge tõmmata sai, aga kuu oli tore ja ülekaalus olid positiivsed tunded. Isiknäituse arvustust ka saab juba lugeda. Artist talk tuleb 13. jaanuaril ja eelrets 21. jaanuaril.

Oma video juures näituse A(nn)elinnad avamisel.

Kolm amatsooni EKA galeriis

Monomüüdiga EKA galeriis

Amsterdamis käisin seminari teist osa kuulamas. Detsembrikuine käik oli tormine. Ööbisin seekord tasuta ühe 72-aastase mehe pool. Seal oli super, vend on pühendunud sofasurfajatele. Sain olla oma toas suures voodis, mulle anti võti, saunalina jne. Kui esimesel õhtul köögis vestlesime, algas akna taga torm ning tiirlesid võõrapärased linnud, kelle kohta mees ütles, et see on sissetoodud liik. Öö otsa ulgus tuul ja ma arvasin juba et aken lendab minema. Mu esialgne plaan kuni seminarini galeriides käia luhtus meeletu paduka tõttu. Selle asemel läksin hoopis kalmistule matusemuuseumi. Sinna pääses trammiga ja sõit kestis umbes 20 min. Sain istuda soojas trammis, ei pidanud kõndima koleda ilmaga väljas. Muuseum oli ok. Pilte ei teinud.

Jõulud möödusid maal ema pool ja aastavahetus Tartus.

-See pakk on emale. -Las ma vaatan ise!

Öötaevas Raplamaal

Tegin iseenda aktidest piparkooke. Aktifotode autorid on Tiiu Kammiste ja Tõnis Krikk

Buffy piilub piparkooke

Buffy sai päkapikkudelt valge hiire

Väike Lehm sai vana-aastaõhtul kolmeseks

Head uut aastat!