See blogi on kasutusel alates 21. augustist 2010. Vana blogi asub siin.


27 May 2012

Ehitaja, kes unistas vorstist


Pole aega enam kirjutada. Kogu vaba aja veedan Werneris praktikal ja homsest tuleb kohe kool otsa. Olen krooniliselt väsinud ning tunnen, et lihapuudus hakkab mind nõrgestama. Jõutrennid on ajanappuses ka harvemaks jäänud. Söön laias laastus järgmisi asju: riis ubadega + juurviljad, tatar läätsede ja sibulaga + juurviljad, leib, erinevad pudrud, pähklid, puuviljad, maiustused, või jne. Joon piima, aga isu muna ja kodujuustu järele on millegipärast vaibumas. Samas tahaks vahel hirmsasti head mahlast lihakäntsakat. Kõik tundub magus. Ostsin kanepipulbrit, mida proovisin kohe Werneris praktikal olles. Kõik jälgisid huviga ja küsisid, kuidas maitseb. No kuidas silo ikka maitseb? Kuiv ja kergelt mõrkjas ning rikub iga söögi maitse ära. Oli seda jama nüüd vaja.

Ma ei söö lehmakesi!
Panen siia skype vestluse õega.

[20:29:15] Fideelia: kanepipulber on ikka jube, selle maitse rikub kõik. peaks maha müüma.
te oleksite võinud hoiatada. arvasin, et maitsetu.
kanepi kapsleid oleksin pidanud võtma, aga need maksid 15 eur ja 100 g vähem. raha on niigi vähe, nüüd veel ostsin kuiva silo.

[20:53:44] Elo-Maria: mis hoiatada, kui me ütsimegi ju, et suht maitsetu. ju siis sinu jaoks pole, kõik on ju individuaalne. aga jah, ega ma ka teda palju ei taha korraga.
kapslid on hea variant.

[23:13:53] Fideelia: minu pool käis just ehitaja, kes teenib soomes 2000 eur kuus. rääkis, et meeldib, et saab poest kõike osta, vorsti näiteks. :P
istub mu toas, samas valgusaastate kaugusel ja ma saan aru, et ta on ilmselt lihtne inimene, kes on unistanud oma autost, vorstist jne ja ma ei räägi talle sigade kannatustest.
mõtlesin, et peaks kutsekas ehitust õppima, et soomes pappi teenida

[23:53:47] Elo-Maria: :) tere tulemast meie reaalsusesse, ütleksid taimetoitlased selle peale.

05 May 2012

Loodusseadus

Kaks koolinädalat taas möödas. Mai lõpus-juuni algul on käesoleva semestri viimased kontakttunnid ja praeguseks on kuhjunud palju väikeseid, lihtsaid, aga siiski aeganõudvaid koduseid töid

Eelmise nädala koolihitt oli mikrobioloogia, kus saime laboris mikroskoobi all vaadata hallitust ja pärmi. Pärm tundus tõesti elavat. Ta liikus, pungus ja mõned rakud ujusid vilkalt. Hallitus oli nagu roheline omadega sassis tillitaim. Pildistasin ja filmisin mikroskoobi toru kohal ning unustasin, et õps oli käskinud joonistada, mida me näeme. Mina ei tohi joonistada ju. Aga kas pärmirakkude joonistamine seostub kunstiga? Raske otsustada. Esimeses videos on pärmirakud joodiga värvitud, teises värvimata.


 





Teisel nädalal tegime liiva-lehttaignast kringleid. Koolis saab pulli ka: lihatehnoloog viskab kilde. „Mees peab naist ikka ohjes ka hoidma!“ (teemal, et on naisi, kes välimuse käest lasevad). „Eks see ole loodusseadus, et me liha sööme.“ (vaatab mind kaastundlikult). Mõnikord vaidlen talle vastu, teinekord ainult pööritan silmi ja vahetan selja taga istuva folkloristiga pilke, sest lihtsalt ei viitsi sekkuda. Ega meie tore punapõskne lihatehnoloog ainus ole, kel huvitavaid ideid tekib. Ja ta on tegelikult tõesti tore inimene. Ootan huviga mai lõppu, mil tema tunnis taimetoitluse ettekande pean.

Werneris arenen kiiresti, eriti nüüd, kus sain käe valgeks. :)



Kool ja praktika korraga on päris väsitav. Eriti hull oli see saatuslik päev, mil hasardi mõttes kell 7 hommikul tööga algust tegin. Mu juhendaja jäi haigeks, läks koju ning pidin üksi Napoleone kokku panema. Tegelikult on see lahe töö, lihtsalt õhtupoolsem aeg sobiks organismile rohkem.

Taimetoit on suht ok nüüd. Mai algul sain rohkem raha ja aega ning võtsin menüüsse oad, läätsed ja herned, lisaks pruun riis, tatar, spagetid, aknalaual pottides kasvav petersell jne. Oad maitsevad lihale üsna sarnaselt. Loodan, et ma ei tüdine neist niipea. Liha võis olla väga erinev, aga oad jäävad ubadeks, seisa või pea peal. Lihaga oli lihtsam. Süüa teha enamasti aega ei ole. Viskad lihakäntsaka kas ahju küpsema või potti keema, võtad kõrvale kas kartulit või riisi, aurutatud juurikad ja valmis. Olen nüüd üle kuu aja olnud taimetoidul. Vahepeal tundsin, et annaksin palju, kui tüki liha saaks. Olin valmis haarama telefoni, et oma tuttavalt jahimehelt ulukit osta. Tegelikult viiakse ulukid ilmselt hoopis kokkuostu, kus vet need üle kontrollib jne. Otse pole turvaline. Igatahes loodan, et mul on võimalik väita: lihaga seonduv pole minu probleem.