TäPe vol 2

Nagu mu eelmisest postitusest selgus, olen surnud ja maha maetud, aga sellega mu probleemid kaugeltki ei lõpe. Järgneb nutt ja hala.

Hea uudis:

kunstiprojekt edeneb. Täna intervjueerisin Turu linnavalitsuse viitsepresidenti Seppo Lehtineni. Ta oli nagu nunnu ja naiivne mõmmik, kes usub, et kõik on korras. Ta rääkis, et Turu hoolib kunstnikest rohkem kui teised Soome linnad, Helsingi ehk hoolib ka. Lisaks on siin ka sooline võrdõiguslikkus: naised ja mehed saavad juba peaaegu võrdset palka.

Soomes olevat popiks muutunud moodustada meeste rühmi, kes käivad koos oma mehelikkust analüüsimas. Nagu feministid, aga meessoost. Pärast rääkisime kapitalismist ja mainisin Vissarioni, kes on alternatiivse kogukonna liider Siberis. Lehtineni vaimustas Vissarion. Poliitikute suhtes kriitiline kunst tundub Lehtinenile absoluutselt vajalik, sest poliitikuid selleks olevatki, et neid kritiseerida.

Halvad uudised:

1. Sain just e-kirja ilusalt noormehelt Akilt, kes kutsus mind eelmisel kolmapäeval räpikontserdile. Käisingi. Olime seal kolmekesi: Aki, tema sugulane ja mina. Sain kingituseks kohalikult bändilt Ronskibiiti vinüüli. Kirja lugedes pidin krambid saama. Ta kirjutab, et on sügavas depressioonis, kuna ta isa peksis teda lapsena ja nüüd kaotas ta extüdruk lapse, tal on juba pikka aega tagasi diagnoositud paanikahäire ja võtab rohtusid, samas joob alkoholi. Tal olevat palju armastust anda ja samas vaimus edasi. Loomulikult vastan talle toetava kirjaga, samas otsustasin, et saagu mis saab, kuid mina halastusseksi ei paku! Endalgi terve kuhi probleeme, aga kes mulle halastab?

2. 6. nov. oli Soomes Pühakute päev. Mina seda ei teadnud ning olin just samal päeval nõuks võtnud üle hulga aja sooja sööki süüa. Hommikul käisin stuudios. Millegipärast olid radikad külmad. Seal on alati väga soe olnud. Pärast läksin ebaõnnestumisele määratud poetuurile. Ehmatusega avastasin, et supermarket on suletud. Algas linnas tiirutamine. Selgus, et kõik kohvikud, poed ja putkad on kinni. Rahvast ka polnud: mis sa ikka linnas teed, kui tarbida ei saa. Avatud oli kaks kiirsöögikohta, kuid kuna kiirtoit mulle eriti ei maitse ja mul kodus juba oli leiba, vorsti ja juustu, ei näinud ma sinna kulutamisel mõtet. Oleksin hirmsasti üle hulga aja sooja toitu tahtnud. Paradoksaalne, et alati, kui paastun, on mu ümber tohutult ahvatlusi, aga kui otsustan korralikult sooja sööki süüa, leian end tühjast pimendatud linnast. Hirmus külmaks oli ka läinud. Kuna olen paberitega unetu, veedan nii mõnegi öötunni lugedes. Ühel ööl lugesin kohalikust ingliskeelsest lehest, et osad soomlased võitlevad tarbimise vastu geoloogiametit pidades ehk prügikastist asju ja toitu otsides (diving ing k). üks pensionär rääkis, et tema parim diving sai teoks Hispaanias, kus ta leidis prügikastist suure värske seafilee, millest jätkus terveks nädalaks. Tühjas kõledas linnas tuli see lugu mulle meelde, aga nii näljane ma polnud, et prügikasti minna. Sama päeva õhtul otsustasin natuke suhelda. Juba ammu olin tahtnud näha uut SUMU-s resideeruvat queer-kunstnikku Alisson Göthz'i Brasiiliast São Paolost. Niisiis kutsusin ta oma korruse kööki ja tegin teed. Ta elab minust korrus kõrgemal. On tagasihoidlik geinoormees. Kunstiprojektiks ta meigib end iga päev ja teeb endast ühe foto. Pühakute päeval tahtis minna laborisse esimestele fotodele järgi, kuid nagu mina, nii ka tema sai ehmatuse osaliseks, kuna kõik poed olid suletud. Ta muide rääkis, et toitub vaid võileibadest, sest ei viitsi süüa teha. Täpselt nagu mina!
   
   
3. Pühapäeval, 7. novembril jätkusid seiklused sellega, et Åbo akadeemia oli mul neti taas ära võtnud (user doesn't exist) ning poes sooja sööki ega värsket leiba ei müüdud. Lisaks jäin tugeva rahe alla ja hammas hakkas tuikama.
   
   
4. Üürin Tallinnas koos kolme inimese ja koeraga korterit. Nagu mul Soomes vähe probleeme oleks, ulatuvad siia ka Tallinna korterijamad. Sügisel osad üürnikud vahetusid ja tuli teha lepingumuudatus. Kahjuks ei olnud muidu hästi lahe korteriomanik eilse seisuga peale minu veel teistele üürnikele lepingut saatnud. Olen ainus, kes on oma digiallkirja andnud. Lepingu venimisest tulenevalt on üks uutest üürnikest, I.M muutunud väljakannatamatult paranoiliseks. Kui täna hommikul omanik viimaks kõigile lepingu saatis, selgus, et I.M pole elu sees arvutiga teksti kirjutanud ega tekstitöötlusprogramme kasutanud ega saa lepingut lahti...
   
   
5. Käisin täna turul ja poes. Ostsin supermarketist lahtist kartuliputru ja lihakastet, mida pidasin soojaks. Eestis müüakse sellist kraami kuumalt ja pannakse nn soojakotti, et kohe ära ei jahtuks. Minu ehmatuseks aga osutus söök jääkülmaks. Mis seal ikka, tulin koju ja tegin pannil soojaks. Polnudki kõige hullem. Söömise ajal tabas mind meeletu hambavalu, millest sain korraliku šoki. Kohe võtsin valuvaigistit ja uurisin hambaravihindu. Mul pole juba aastaid ravikindlustust, nii et kõik peab ise kinni plekkima. Loodan, et kui ma rohkem külmas õhus rattaga ei kihuta, kaob põletik ära, aga kui ei, siis tuleb minna… õnneks on vähemalt nädala algus, tavaliselt tekivad suured hambavalud just nädalavahetusel, eriti aga laupäeva õhtul, sest siis on suletud ka laupäeval poole päevani töötavad hambaarstikabinetid.

Täna hommikul oli Åbo akadeemia nett tagasi. Eile kasutasin netipulka, mille olin saanud galeriilt, et stuudios netis olla, kuid kuna ma oma stuudiot äärmiselt harva kasutan, on see netipulk siin ühikas hea esmaabi, juhtudeks mil akadeemia jälle minu olemasolus kahtlema hakkab.