Küll siga pori leiab

Täna ema filmi jaoks katteplaane tehes avastasin, et vanasõna „Küll siga pori leiab“, minu kohta eriti ei käi. Nimelt läksin välja, et filmida pori, mille otsimisele kulus märkimisväärne aeg. Kuna lõpuks ma siiski pori leidsin, võin mööndustega eelmainitud vanasõnale alla kirjutada. Külmas poris paljaste kätega sobrada oli muidugi omaette elamus. Tänane päev on üldse lõbus olnud. Üks ägedamaid päevi viimasel ajal, kui laupäeva mitte arvesse võtta. 

Laupäeval tuli R.R. Pärnu metsadest Tallinna käima. Kõigepealt tegime pargis mõned naljakad fotod kunstaju ja seebimullidega. Siis toimusid sõõrikukohviku ning minu ateljee külastused.

Öösel pidime X-Baari minema. Õhtul helistas R, et kuna auto läks katki, siis ta baari ei tule. Olin päevasest rabelemisest väsinud ja läksin voodisse. Kesköö paiku helistas R uuesti ja teatas, et ta otsustas ikka baari minna ja kui mul und pole, võiksin ka tulla. Und mul tõesti ei olnud ja nii ma siis ronisin kahe vatiteki alt välja, vahetasin pidžaama teksaste vastu, tegin kerge meigi ja siirdusin X-Baari. Linn elas oma laupäevaöist elu ja tee peal tuli mulle vastu vene noormeeste kamp. Mind nähes hakkas ninamees musitamishäält tegema. Seda on mulle varemgi tehtud, kuid siis juhtus midagi põnevat: teised mehed ühinesid peamehega ning heli, mis tekkis oli midagi kohusetundliku rahvamaja laulukoori laadset.

X-Baaris oli disko. Lasti soovikaid, mis tähendab, et lood olid üsna erinevad, aga algupoole mulle täiesti sobivad. Tegime siis mitu tantsu, lobisesime ja jõime, kuni muss igavamaks muutus. Nägime Arnold Oksmaad, kes nii naiste kui meestega tantsis ja mitut meest, sealhulgas üht vanameest suudles. Meie kambas oli kaks arsti. Kui järgi mõelda, on see väga praktiline samm- minna baari arstidega. Peol oli meeste ülekaal, kuid seltskond oli üldiselt väga kirju ja lõbus. Koju läksime peale kolme.

Mulle on kahe päevaga tehtud kaks omapärast telefonikõnet. Ühel hilisõhtul, kui olin magama jäämas, helises lauatelefon. Pidin krambid saama, sest kui mulle viimati öösel lauakale helistati, oli teisel pool ema, kes teatas isa surmast. Nüüd tekkis mul küsimus, kes siis seekord. Õnneks oli see mu vanaonu Arvo Hispaaniast, kes ütles enda olevat Abdul ja seletas, et tema olevat pöördunud islamiusku ning et jumal olevat kõigil üks. Kui kuulis, et ma juba magasin, pakkus, et hüppab rõdult alla ning kui ütlesin, et lähen peagi Soome kunsti tegema, lausus: „You’ll be brilliant! Sa oled seal kuldne!“. Mu vanaonu on väliseestlane ning räägib eesti ja inglise keelt vaheldumisi. Ta isa emigreerus sõja ajal Aafrikasse ning hiljem Inglismaale. Vanas eas tahtis Arvo sooja saada ja kolis Hispaaniasse, mille kliimas pettus. Eestis on ju nüüd hoopis soojemad suved.

Teise kõne sain päevasel ajal Soomest P.P-lt, kes ütles: „Siin Soome politsei, hyva päivä!“. P.P. on ka väliseestlane. Tema räägib eesti ja soome keelt vaheldumisi. Saa siis nüüd aru.