Raamatusoovitused ja kunstiootused

Vahepealsete sündmuste märksõnad on seebiooper tee-seda-ise meetodil, pulmavideote hooaja edukas lõpp ning huvitav lugemisvara.

Seebiooperist ma ei räägi.

Järgmine teema on pulmavideod. Täna sain selle aasta viimaselt pruutpaarilt tagasiside video kohta: "Meile meeldis VÄGA, ikka nagu VÄGA-VÄGA - see ületas kõik meie ootused. :)". Nüüd võin kergendusega tükiks ajaks pillid kotti panna. Olen oma töö teinud ja hästi teinud. Äri on surnud, elagu kunst! Oktoobri keskel sõidan Soome Turgu SUMU AiR meediakunstnike residentuuri, kus viibin peaaegu kaks kuud. Kavatsen kõik muu peale kunsti välja lülitada. Mul selleks täielik õigus ja lausa kohustus: makstakse ju mulle kunsti tegemise eest seal palkagi! Eestis oleks see täielik ulme.

Lugemisvarast. Seoses Tallinna Kunstihoone näitusega  "Personal is Political. Hannah Höch ja tema kunsti tõlgendus" toimub varsti seminar, kus naiskunstnik räägib naiskirjanikust, kirjanik omakorda heliloojast jne. Need peavad olema feministliku taustaga tegijad. Reet Varblane pani ette, et võiksin olla naiskunstnik, kes räägib Eesti naiskirjanikust. Olen viimastel aastatel olnud vilets ilukirjanduse lugeja. Lugemislauale on pigem sattunud erialakirjandus, enamasti ingliskeelne. Nüüd võtsin end kokku, seadsin sammud raamatukokku ja -poodi ning tassisin koju Elo Viidingu, Merca ja Maarja Kangro teosed. Võitis Kangro. Temast tulebki minu ettekanne. Viiding on minu maitse jaoks liiga vihjamisi ütlev ja müstiline ning Merca liiga lihtsakoeline. Maarja Kangro nime teadsin ammu, aga kuna ta varem ainult tõlkis ja luuletas ning alles tänavu esimese novellikoguga välja tuli, jäi ta mu tähelepanu alt kõrvale. Nimelt pole ma eriline luulefänn. Nüüd lugesin läbi nii tema novellikogu „Ahvid ja solidaarsus“ kui kõik luuleraamatud ja olen sulaselges vaimustuses. Kangro kirjutab endaga juhtunud äpardustest ja koomilistest seikadest nii nagu need elus toimuvad ja vajutab efekti mõttes groteskipedaali põhja (muide, ta on autoga kiiruse ületamisel korduvalt vahele jäänud). Dialoogi kasutamine tuleb tal hästi välja. Naturalistliku huumoriga kirjeldab Kangro suhtlemist impotentse mehega, füüsiliselt koledate inimestega, ülbe itaalia ajakirjanikumutiga ja paljude teistega. Soovitan soojalt! Temast on ajakirjanduses kõvasti juttu olnud, näiteks: Sandra Jõgeva "Intellektuaalse naise "Seks ja linn" ja Vallo Kruuser "Fallose asemel vagiina". 

Kuna hakkan peagi Soome minema ja valmistan ette seal tehtavat kunstiprojekti, lugesin ema esoteerilises varasalvest pärit raamatut „Huvitav seksuoloogia“ (Koostanud Valev Mirtem 1997). Nende kaante vahel on vist maailma kõige piinlikumalt kirja pandud seksimeenutused täiesti tavaliselt soomlastelt. Muud on ka, populaarteaduslikke fakte seksi kohta, kuulsamaid seksuolooge jne. Aga need soomlased… nõuuu! Tekstid on tõlgitud soome keelest eesti keelde. 600- leheküljeline originaal „Matkalla intohimoon“ (Teel ihalusse) olevat antud välja Soomes 90tel. Siin on tekst, mis pärineb 61-aastaselt naiselt: „Ühel kaunil kevadpäeval üllatas mind naabrimees – vägistas. Tal oli suure naistemehe kuulsus. Algul pidasin teda küll röövliks, aga pärast armusin hullupööra. Ta ütles, et teised tüdrukud pole minu kõrval midagi… ilmselt valetas.“