Virmalised Annelinnas

Eestis pole väidetavalt 150 aastat nii tugevaid virmalisi nähtud kui 17. märtsil 2015.

Kogu kupatus saabus ootamatult. Viibisin hetkel Tartus ja uurisin doktorandile kohaselt  erialakirjandust, kui äkki läks Facebooki grupis Eestimaa virmalised paanika lahti: kõik teatasid virmalistest. Haarasin kaamera, statiivi, viskasin suvalised riided selga ja sööstsin välja. Tahtsin minna Rõõmu teele, kuna seal ei ole põhjakaares linnatulesid, aga kuna pehme piimjashall udu mähkis mind endasse juba mõnekümne meetri pärast, jäin paigale ja tulistasin Annelinna paneelikate suunas. Uskumatu, virmalised jäidki peale! Ma poleks iialgi lootnud, et mul õnnestub pildistada täistuledes Annelinna koos virmalistega. Fotokas püüab ka värvid pildile. Annelinna virmalised olid rohelised, väikese ultramariini aktsendiga. Palja silmaga ei näinud midagi peale valkjashalli loori. Silm ei suuda pimedas värvusi eristada ja meie laiuskraadil siiski pole show sama tugev nagu näiteks Norras, kus nägin ka oma silmaga erkrohelisi virmalisi. Niisiis, kes ei teadnud, ei osanud ka midagi kahtlustada. Hõõrusin ootusärevuses käsi, et küll kõik alles imestavad, kui mu pilte näevad.

Virmalised Annelinnas 17.03. 2015

Vahepeal ilmus Aivar, kellega oli äsja kokku lepitud, et tuleb oma tööriistakasti järele, aga nüüd ei istunudki ma enam kodus vaid jahtisin hullunult taevatulesid, mida palja silmaga vaevu eristas. Seetõttu jõllitas Aivar mind nagu maniakki. Pole hullu, sest tundsin end tõesti nagu hull professor seriaalist Back to the Future. Tegin oma meeleolu iseloomustamiseks lausa meemi.

Seletasin talle, kuidas virmalistest teada sain ja millised on mu kaamera tehnilised omadused: pole just parim aparaat, aga ajab asja ära. Kui virmalistemängu tekkis paus, käisime kodus kastil järel ning Aivar viis mind Ihaste teele, kust avaneb suurepärane vaade Annelinnale. Virmaliste värvidesse sekkub seal Luunja kurgikasvatuse kollane valgus, kuid mis siis. Sinna ta mind jättiski. Pärast vantsisin koju, kõikjal sähvivast meeletusest uimane. Huvitav, et virmalised lakkasid täpselt samal hetkel, kui Ihaste põiktänavalt Lammi teele pöörasin. Nagu oleksid nad aru saanud, et kohe jõuan koju ja enam neid ei pildista.

Virmalised Annelinnas 17.03. 2015

Kaua põles mu aknas tuli sel ööl. Töötlesin pilte. Järgmistel päevadel tuli ilmsiks, et

1. kõik, kellel on mingi pildiaparaat, olid virmalisi pildistanud
2. kõik polnud virmalistest samasuguses vaimustuses nagu mina ega tahtnudki neist 24/7 rääkida.

Siiski ei lasknud ma tujul langeda, sest selline oli minu kogemus ja just sellised tulid minu pildid – kõik ausad ja omatehtud!

Annelinnaportaal pani ka ühe mu pildi üles, sest ikkagi Annelinn ja virmalised - mõelge ometi!

Vaadates oma blogi päist, tekib lausa hirm, kuidas sain pool aastat varem oma kunstiloomingus seda kõike ette näha? Annelinna apoteoos on teine video, kus olen kasutanud sama motiivi.

Virmalised Annelinnas 17.03. 2015

Virmalised Tartu kesklinna kohal 17.03. 2015

Panoraam Annelinna virmalistest 17.03. 2015

Panoraam Annelinna virmalistest 17.03. 2015

Panen siia lõppu Norras Tromsös 2008. aasta jaanuaris pildistatud virmalised. Ei ole sama efektsed nagu meil seekord. Seal nägin palja silmaga rohelist ja fotokas nägi samamoodi. Ju siis sattusime rohelistele virmalistele, kuigi põhjamaades on neid igat värvi ja palju sagedamini.

Virmalised Norras 2008

Virmalised Norras 2008