See blogi on kasutusel alates 21. augustist 2010. Vana blogi asub siin.


12 June 2011

Rattamatk paljaste rindadega feminismi kontekstis

Eile käisime Sveni ja Aivariga rattamatkal Tartu-Annikoru-Elva-Tartu. Distants 80 km. Kusagil külavaheteel võtsin rinnad paljaks ja sõitsin nõnda Annikoruni, kus poe ees pilti tegime. Poodi minnes panin siiski topi selga, kuna aimasin, et see ei lõpeks hästi, kui läheksin poodi poolalasti. Oleks siis Aivargi solidaarsuse mõttes minuga koos palja ülakehaga poodi tulnud, aga ei, tema pani särgi selga, kuna arvas, et ta karvane rind šokeerib inimesi! Kohe saabusidki poe ette mingid rullnokad…


Naistel peaks olema õigus riietuda nii nagu nad ise tahavad, kartmata nilbeid märkusi. Isegi palja ülakehaga võiksid naised käia kuumal ajal. Miks mehed seda võivad? Ühiskond peab muutuma, mitte naiste stiil! Londonis, Torontos jne on vinged meeleavaldused, kus naised nõuavad õigust riietuda kuidas iganes, kartmata meeste solvanguid ja vägivalda. Kahe käega poolt.

 – Toronto

 – London

Mare Tralla kirjutas Postimehesse väga hea loo. Toetan tema seisukohti naisküsimuses.




Kuna ühiskond on sallimatu, siis tekkiski minus tõrge siseneda poodi poolalasti. Võiks lõpuks kohale jõuda, et isegi kui naine otsustab palja ülakehaga avalikku ruumi ilmuda, ei tähenda see kutset seksile ja kellelgi pole õigust ahistada miniseelikus ja tikk-kontstel liikuvat naist, meest ega kesksoolist. Saan aru, et loomulik uudishimu paneb sellistele tegelastele järgi vaatama, aga vaadata saab ka viisakalt.
Siit artiklist selgub, et palja ülakehaga käimine on täiesti seaduslik. Naisi eraldi ei mainita, järelikult kehtib see ka naistele.

Muide, poes hakkasin pearätti pähe siduma, püüdes poeukse klaasi peeglina kasutada. Poemüüja õpetas, et lühem räti kolmnurk käib peale. Jäin täitsa sõnatuks. Tuleb välja, et kusagil on maailm, kus isegi rätiku sidumiseks on reeglid. Kas ma olen eluvõõras?



Enne poe ette jõudmist möödus meist vanem mees jalgrattal ja küsis: „How do you do?“ vastasime, et very well. Enamus inimesi, kes meid rattamatkadel kohtab, peab meid välismaalasteks. Eestlased sõitvat autodega.

Ilm oli tohutult kuum ja me tahtsime ujuma minna. Aivar viis meid oma töökaaslase maamajja, kus on väike tiik. Seal me koos roheliste konnade ja kullestega suplesimegi. See töökaaslane on minu blogi fänn. Kindlasti oli ta õnnelik, mind alasti tiigis nähes, aga ta oli äärmiselt viisakas. Ta kaks poega olid ka õues. Samuti viisakad. Filmisin, olles paljas, paarituvaid konni ja Aivari töökaaslane ei saanud traktoriga sõita, kuna enese teadmata olin tal ees. Seepeale küsis ta, ega traktori mürin mind sega!



Elva poest ostsime külma jooki ja juba teist korda jäätist. Kooli jäätist. Täitsa nagu vanasti. Sealt kimasime Tartu. Mul olid eelmisel päeval jõusaalis käimisest lihased jube valusad ja lisaks lõin rattapedaaliga oma sääreluu peale kaks suurt valusat muhku. Nii et invaliid valmis.

7 comments:

  1. http://vabameelne.wordpress.com/2011/05/04/vabakehakultuur-parimaid-teid-kehalisele-ja-kolblisele-tervisele/

    ReplyDelete
  2. Väga lahe! Loodusrahvaste uurimine on näidanud, et kogukondades, kus kõik on alati olnud alasti, ei vaadata vastassugupoolt üleseksualiseeritult nagu meil ja suguelundeid ei nähta muust kehast erilisemana, mehed vaatavad naistele silma kordades rohkem kui meie ühiskonnas ja seksi ajal tegelevad mõlemad partnerid kogu kehaga, mitte ainult ühe osaga. Meil on kõik tagurpidi. Igasugune millegi peitmine ja allasurumine tekitab häireid, muuhulgas vägivalda. Vast hakkab vaikselt muutuma see :P

    ReplyDelete
  3. Ühiste pingutustega peab ju midagi muutuma! :)

    ReplyDelete
  4. Kui kõik alasti oleksid,läheks pornotööstus pankrotti ja paljupalju inimesi jääks tööta,kuidas seda küll lahendada?

    ReplyDelete
  5. Bikiinitööstus läheks pankrotti, suvekleiditööstus läheks pankrotti, üldse moetööstus läheks pankrotti. Levise teksadel poleks üldse enam seda kaalu, mis praegu, igasugustest guccidest-muccidest rääkimata... Aga varbavaheplätade tööstus jääks alles. Ja säärikutööstus vist ka, vilditööstusest rääkimata. Midagi peavad inimesed ju tegema, isegi Hiinas.

    Filmitööstuses tuleksid huvitavad ajad, kostüümidraamad oleksid tõsine tagasivaade barbaarsesse ja tsiviliseerimata minevikku. Kujutage ette, nad kandsid rõivaid! Ja mitte ainult külma kaitseks, vaid ka niisama! Ja see näitas staatust! Ja kui ebatervislik see kõik oli! Ajakirjades oleksid näitlejannade pihtimused, milliseid kehaosi nad filmides on pidanud riietama.

    Aga moetööstus ei kaoks tegelikult kuhugi. Soengumoed peaksid kõik selle, mis praegu riiete osa on, enda kanda võtma. Ja peakatteid on vahel ikka vaja. Nii et lihtsalt väike suunamuutus.

    Pornotööstus... võiks ümber spetsialiseeruda kehamaalingutele ja tätoveeringutele, mida siis kindlasti oluliselt rohkem oleks, kui praegusel ajal. Jälle väike suunamuutus, aga töökohad säiliksid. Ja inimesed armastavad klassisüsteeme. Kui riietus enam klassikuuluvust ei näita, peab miski selle vajaduse ju enda kanda võtma. Ja see pole sugugi uus idee, põlisrahvastel juba ammu kenasti sisse töötatud, üle kobeda tätoka ei saa miski!

    Ahh, unistada ju ikka võib... ;)

    ReplyDelete
  6. :)
    Eesti kliima tõttu kahjuks jääbki unistuseks, et inimesed võiksid enamuse ajast riieteta olla.

    ReplyDelete