Ori

Ori käis lõpuks Valgemetsas. Kõik algas juba eelmisel aastal, mil avaldasin kuulutuse, et otsin suvilas heakorra- ja ehitustööde tegemiseks orje. Siin on üks blogisissekanne kirjavahetusest teise orjakandidaadiga, kellega kokku ei saanud.

Olime sõlminud kirjaliku lepingu, et ori lammutab mu suvilas vana kuuri ja teeb muid töid ning mina alandan teda vaimselt ja füüsiliselt. Sealjuures vastutab tekkida võivate moraalsete ja kehaliste vigastuste eest ori. Mind pidi ta nimetama Käskijannaks või Jumalannaks (igatahes oleks sõna „emand“ mõjunud laastavalt ta tervisele).

Valisin aktsiooni toimumiseks esmaspäevase päeva, kuna lootsin, et siis on naabrid ära ja saame rahus tegutseda. Seda suurem oli mu imestus, kui juba kaugelt eemalt oma suvilat ära ei tundnud: mets oli maha võetud! Naabermaja on nüüd hästi näha. Kohe tabas mind ka teine ehmatus: suvila trepilt vaatasid mind ammulisui kaks tädi. Üks oli see tore ja viisakas matemaatik, kellega on kiviaegne kokkulepe, et ta võib meie suvilas toimetamas käia, teine tema sõbranna. Ütlesin, et mu abikaasa ja sõber on ka tulemas ja et kavatseme heakorratöid teha. Teatasin orjale, et kuna majas on inimesed, siis jääb tõenäoliselt üritus ära, kuid ori oli juba peaaegu Valgemetsa jõudmas, kaasas tööriistad ja hea tuju ning arvas, et lammutame kuuri ikka maha, tal päev vabaks tehtud ja puha. Mul oli auto kraami täis: seksikas must kostüüm, piitsad, video- ja fotovarustus jne. Ümberriietumist ma muidugi ei teinud. Tädidel tekkinuks küsimusi. Imelik ju, kui saabun suvilasse sportlikus riietuses ja koha peal muudan end wannabe bad-ass dominaks.

Niisiis, esimene kord kus saabusin suvilasse peenelt arvestades privaatse actioniga, oli võetud maha terve suur mets ja maja oli rahvast täis.

Kohe tuligi ori oma autoga ja peagi ka Sven jalgrattaga. Orjal olid oma tööriistad kaasas. Ta on ehitaja. Kõige jubedam, mis orja meelest võiks juhtuda, oleks tema avalikuks tulek, mis oleks kohutavam kui ükskõik, milline vaimne ja füüsiline alandus. Ta pidevalt vihjas sellele varem kui chattisime. Olin osav ta nõrkust ära kasutama ning filmisin ja tegin pilte. Tema isikukood ja nimi on mul teada. Mulle oli käskijanna roll esmakordne, orjale aga juba vist viies kord olla ori. Andsin talle käsu asuda kuuri lammutama.

Ori kuuri lammutamas

Kui avastasin, et ta lobiseb töö ajal telefoniga, käskisin mobiil välja lülitada, mida ta vastuvaidlemata tegi. Kui tabasin ta kuuri taga suitsetamast, käskisin kohe lõpetada ja edaspidi minult selleks luba küsida. Tüüp tegi nagu ütlesin. Välimuselt ta meeldib mulle. Vastupidiselt ühele koledale pässile, kes lootuses mu orjaks saada kunagi mulle oma foto saatis, on ta siiski üsna heas vormis sile poiss. Töö ajal ta ei lobisenud. Mingil hetkel hakkas mulle närvidele käima, et tegelane töötab tuima näoga, kõnnib jalgu järele vedades ja kergelt küürus ning kobiseb nina alla, kui ma midagi küsin. Oletan, et kutt oli enda meelest tõetruu ori, kuid mina eelistan, et mu orja rüht oleks sirge, ta kõnniks jalalabad väljapoole ja hääldaks sõnu selgelt välja. Nii ma talle ka ütlesin. Asi siiski ei paranenud, aga kuna ta töötas korralikult ja täitis kõik tööalased käsud, ei saanud ma eriti pahaseks. Tädi matemaatik ei suutnud ära imestada, kui produktiivsed me sel päeval olime. Tõesti, kuur sai nii maani maha lammutatud nagu poleks seda iial olnudki, lisaks veel palju muidki töid tehtud.

Kaks kuuri

Üks kuur!

Vahepeal peksin orja nõgestega ja torkisin hekikääridega. Jälgisin, et tädi ei näeks. Kui vihma hakkas sadama, jätkas ori tööd, kuna meie läksime tuppa. Siis saatsin orja poodi toiduõli tooma. Võtsin ta ID-kaardi enda kätte, et ta ei põgeneks.

Sven grillis liha ja me hakkasime köögis sööma. Viisin orjale toidu plekk-kausiga kuuri ja panin ta luku taha sööma. Sven arvas, et lisaks kahvlile oleks nuga juba liigne luksus, kuid ma jätkasin joont, et minu ori peab tundma häid maneere, sealhulgas lauakombeid. Lodev ja kombelõtv ori oleks suureks häbiks.

Kui orjale kuuri järgi läksin, tundus ta väga rahulolev ja naeratas mõnusalt. Premeerisin teda temaatilise kohukesega „Black mama“.

Lõpuks pesi ori nõud ja tõi kaevust vett.

Ori nõusid pesemas

Kui hakkasime koju minema, käskisin tal enda järel sõita. Sven tuli ka auto peale oma rattaga. Sõitsin Tartu suunas Kosova küla kaudu mööda kruusateid. Mulle meeldib sealtkaudu liigelda, ilus ja vaikne. Peatasin auto ristikupõldude vahel ja käskisin orjal enda juurde roomata, piits hambus. Küsitlesin teda, lasin tal lugeda ühe lõigu Sacher-Masoch’i romaanist „Venus karusnahas“ ning katsetasin erinevaid piitsutamise tugevusi ja viise. Tagasiside oli ääretult nõrk. Mulle ei jõudnud kuidagi kohale, mida ori tunneb. Orja tunded muidugi pole tabureti tunnetest tähtsamad, aga sellegipoolest oleks mind innustanud emotsionaalsem reaktsioon, sest muidu jääb mulje nagu vehiksin tühja või peksaksin mingit puunotti. Mulle mõjus hommikune turn off õhtuni, mil olime kõik päevatööst väsinud ja tegelikult juba mõtetega kodus. Plaan oli suvilas töö käigus orjaga tegeleda, mitte hiljem talle kellegi eramaal peksa anda. Panin ilusate piltide ja video nimel veel oma kostüümi ka selga, aga mingit powerit ei tekkinud. Amatöörteatri tunne hoopis. Ori väitis hiljem, et valus ei olnudki. Tere talv. No ma ei löönudki täie jõuga. Pooled asjad, mida oleksin pidanud tegema, ununesid väsimuse tõttu ära. Nimelt oleksin pidanud teda piinama ekstra selle eest, et julges tööpostil suitsetada, lobiseda jne. Tundsin end päris kehvasti, kuni järgmisel päeval uuesti värske peaga pildid ja video üle vaatasin, misjärel veendusin, et asi polnudki nii lootusetu. Ori võpatas piitsutamise ajal päris mitu korda ja osad stseenid mõjusid räigemalt kui need tegelikkuses olid.

Ori loeb "Venust karusnahas" ja mina udjan teda piitsaga

"Rooma autoni ja too mulle teine piits!"

Mu juuksed ajavad mind tõsiselt närvi. Hommikune sirgendamine ei andnud mingit efekti, sest niiske ilmaga tõmbusid need uuesti lainesse. Selliste juustega ei mõju ma põrmugi võimukalt. Ori julges öelda, et ma näen välja „uskumatult kena“. Vaat, selle peale sain reaalselt pahaseks. Vanaema on tal kena! Kui ori ID-kaardi tagasi sai, tänas ta mind, suudeldes mu porist saabast. Õnneks oli see käik tema enda fantaasia vili. Mul oli hea meel, et päris kõike ka talle ette ütlema ei pidanud. Tõenäoliselt teeme orjaga ühe katse veel. Kui siis ka kaifi ei saa, tuleb tunnistada, et orjapidamine on kodanlik igand, mis mulle ei sobi. Eks näis.