Eelmise nädala koolihitt oli mikrobioloogia, kus saime laboris mikroskoobi all vaadata hallitust ja pärmi. Pärm tundus tõesti elavat. Ta liikus, pungus ja mõned rakud ujusid vilkalt. Hallitus oli nagu roheline omadega sassis tillitaim. Pildistasin ja filmisin mikroskoobi toru kohal ning unustasin, et õps oli käskinud joonistada, mida me näeme. Mina ei tohi joonistada ju. Aga kas pärmirakkude joonistamine seostub kunstiga? Raske otsustada. Esimeses videos on pärmirakud joodiga värvitud, teises värvimata.
Teisel nädalal tegime liiva-lehttaignast kringleid. Koolis saab pulli ka: lihatehnoloog viskab kilde. „Mees peab naist ikka ohjes ka hoidma!“ (teemal, et on naisi, kes välimuse käest lasevad). „Eks see ole loodusseadus, et me liha sööme.“ (vaatab mind kaastundlikult). Mõnikord vaidlen talle vastu, teinekord ainult pööritan silmi ja vahetan selja taga istuva folkloristiga pilke, sest lihtsalt ei viitsi sekkuda. Ega meie tore punapõskne lihatehnoloog ainus ole, kel huvitavaid ideid tekib. Ja ta on tegelikult tõesti tore inimene. Ootan huviga mai lõppu, mil tema tunnis taimetoitluse ettekande pean.
Werneris arenen kiiresti, eriti nüüd, kus sain käe valgeks. :)
Kool ja praktika korraga on päris väsitav. Eriti hull oli see saatuslik päev, mil hasardi mõttes kell 7 hommikul tööga algust tegin. Mu juhendaja jäi haigeks, läks koju ning pidin üksi Napoleone kokku panema. Tegelikult on see lahe töö, lihtsalt õhtupoolsem aeg sobiks organismile rohkem.
Taimetoit on suht ok nüüd. Mai algul sain rohkem raha ja aega ning võtsin menüüsse oad, läätsed ja herned, lisaks pruun riis, tatar, spagetid, aknalaual pottides kasvav petersell jne. Oad maitsevad lihale üsna sarnaselt. Loodan, et ma ei tüdine neist niipea. Liha võis olla väga erinev, aga oad jäävad ubadeks, seisa või pea peal. Lihaga oli lihtsam. Süüa teha enamasti aega ei ole. Viskad lihakäntsaka kas ahju küpsema või potti keema, võtad kõrvale kas kartulit või riisi, aurutatud juurikad ja valmis. Olen nüüd üle kuu aja olnud taimetoidul. Vahepeal tundsin, et annaksin palju, kui tüki liha saaks. Olin valmis haarama telefoni, et oma tuttavalt jahimehelt ulukit osta. Tegelikult viiakse ulukid ilmselt hoopis kokkuostu, kus vet need üle kontrollib jne. Otse pole turvaline. Igatahes loodan, et mul on võimalik väita: lihaga seonduv pole minu probleem.
See "lihasöömine on paratamatu loodusseadus" on üks sagedasemaid väiteid lihasöömise kohta tegelikult. No nagu ühiskond, majandussüsteem, kool, soorollid ja paljud muud asjad tunduvad inimestele paratamatute loodusseadustena, kuna nad on neis raamides kohastunud ja liiga mugavad, et prille vahetada :)
ReplyDeleteOlen kohanud palju lihasööjate poolt väiteid "liha söögid on väga mitmekülgsed, vastupidiselt taimetoitlastele". Lihasööjad söövad liha keedetult, praetult, siis kotletidena, frikadellidena, haklihakastmena, ... - siin ju ainult üks komponent. Maitseained ainult muutuvad. Mis mitmekülgsusest siin saab juttu olla? Samas on nende nägemus taimetoitlastest "kui nad liha ei söö, siis järelikult söövad paljast kartulit" - ???
ReplyDeleteKui taimetoitlased vahetaksid iga päev toidu komponente, siis kuuaja juuksul need korduma veel ei hakkaks. Muidugi mängivad rolli maitse eelistused ja aastaajad.
Päikest (D-vitamiin)
Kui nüüd küsimusega peaaegu proffi poole pöörduda, siis mis moodi kuivapärmiseened oma kuiva hooaja üle elavad (enne, kui nad suhkruga kasvama pannakse)?
ReplyDeletePärm on elav organism, mille ainevahetus kestab ka puhkeperioodil. Pärm on aktiivne temperatuuril 0-55 °C. Temperatuuril alla 20 °C ja üle 40 °C on elutegevus aeglustunud. Temperatuuril üle 60 °C pärmirakud hukkuvad. Pärm talub ka mõne nädala vältel temperatuuri kuni -20 °C, kuid kaotab seejuures oma kerkejõu. Parim temperatuur pärmi paljunemiseks on 20-27 °C ja optimaalne 26 °C, käärimiseks 27-38 °C, optimaalne 35 °C.
DeleteKas siis põhimõtteliselt on tegu samasuguste pärmi seentega, mis pulgapärmilgi? Sellel kuivpärmil ju mingi mega säilivusaeg. Ja teda hoiustatakse toatemperatuuril, kas ta siis toitub mingil määral millegist? Või ta elab puhkeseisundis kogu selle aja? Pulgapärm kuivas paarikuuga kokku ja läks raisku.
DeleteSee küss mul ammust ajast. Nüüd siis võimalus kelleltki küsida.
Oot, aga miks sa "ei tohi joonistada ju"? Pärmirakke?
ReplyDeleteLoodusseadusest rääkivatele inimestele tuleb ürgaja inimeste menüü ette anda. Selgroogsete liha moodustas sellest heal juhul 5% ja sedagi juhul, kui leiti mõni raibe (vabandust), suurem osa loomsest valgust saadi tõukudest ja putukatest.
Mille iganes joonistamine mis tahes kujul võib olla kunst, aga mul on kunstivaba aasta! Piirsituatsioone on päris palju, kui mul on valida, siis pigem jätan tegemata. :)
DeleteLoodusseaduste mainimine on väga libe tee millegi tõestamiseks.
See jutt läheb teemast mööda.
ReplyDeleteLugesin teadusajakirjast lause "palja keha nägemine käivitab kogu meie aju".
Miks mõned inimesed on paljast keha nähes šokeeritud? Pole midagi uut, kõigil meil ju keha olemas.
Mõtlesin sellele põhjuse. Suurosa inimesi elab oma kitsas maailmas. Päevad koosnevad kulgemisest kodu, töö ja Säästuka vahel. Tööl on aastatega sisse õpitud liigutused. Säästukast ostetakse enamasti sama kaupa: frikadelle, ketsupit ja makarone. Kodus söök perele, koristamine ja "seebikate" vaatamine. Kõik, mis ei jää sellesse kitsasse koridori, on häiriv ja pahameelt tekitav. Ärritav on igasugune vaimne ja füüsiline kõrvale kalle.
Alasti keha nägemine paneb aga pea tööle. Kurnab nende aju, nõuab lisa energiat, tekitab erinevaid mõtteid. Nad peavad olukorda hindama, võtma seisukoha, kas meeldib või ei. Miks mõned julgevad nii olla, aga ise mitte. Kokkuvõttes kistakse nad välja omast maailmast ja see neid ärritab.
See sama nagu tänavat ületades ohu korral tuleb teha mõned jooksu sammud. Sportlikele inimestele meeldib joosta, nad naudivad seda. Eba sportlikele on see paras piin.
Mina olen pärmi sügavkülmas hoidnud ka 2 kuud ja kerkejõud oli tal ikka olemas. Lahe sõna see kerkejõud, kõlab nagu mingi füüsikatermin, samast perest kust inerts ja gravitatsioon :
ReplyDeleteMa ei tahaks kedagi riivata, aga minu meelest on üldistused mingist müstilisest suuremast osast inimestest, kes on äärmiselt piiratud ja fantaasiavaesed, teevad igavat tööd, vaatavad seebikaid ja tarbivad masstooteid, väga libe tee. Mitmes mõttes.
Esiteks jätab see mulje, et siinvestlejad kuuluvad mingisse elitaarsesse vähemusse ja teiseks halvustab suuremat osa inimesi, sealjuures ilma kindla adressaadita.
Ma kohe ei tea, miks sellised üldistused mulle nii väga hinge lähevad. Loodan, et see kõlas siiski sõbraliku kriitikana.
Vanasti arvasin ka ebaõiglaselt, et enamus inimesi on sellised nagu Elunautija kirjeldab, aga see näitas mu enda piiratust. Olin liikunud põhiliselt kindlas seltskonnas. Nüüd kus olen ise osake suuremast masinavärgist, näen, kuidas tavainimese kontseptsioon ei ole nii must-valge. Ärge unustage, et mulle ei kutsunud palja rindkerega oleku eest politseid mitte "tavakodanik" vaid Väike-Maarja linnapea, kelle päevad ei tohiks olla nii rutiinsed nagu ülal kirjeldatud. Tõsi, et kapitalismist kurnatud töölised ei suuda peale seebikate midagi vastu võtta, samas on ebatõenäoline, et see paljas kehagi neid peale 16 tunnist tööpäeva erutaks ja politsei kutsumise nad ilmselt ka jätaksid kellelegi, kel rohkem energiat. Ületöötav inimene on elav laip.
ReplyDeleteEi soovinud kedagi solvata, aga ei leia kohe muud nimetajat sellisele inimese tüübile. Päev otsa tööl, et igapäevane leib välja teenida. Veel ületunnid, mille eest saab endale poest ühe õlle lubada, sardelli ja makaroni kõrvale. Kui eri hästi läheb ja ülemus preemiat teeb, siis võib kohe kõrtsus sõpradele välja teha.
ReplyDeleteTõsi! Tundub suht üldistavalt. Aga selleks, et kohata teistsuguseid inimesi, siis peab, midagi ekstreemset korraldama. Siis saab näha ka seda teistsugust rahvast. Need, aga jooksevad üle maa kokku. See erand kinnitab reeglit.
Minu tööjuures töötab sada kuni tuhat inimest, erinevalt projekti mahtudest. Need ei ole kokku tulnud huvi pärast või valitult. Sellised inimeset ongi tavalised inimesed. Selliste inimeste näol võib juba teha üldistavaid järeldusi.
Linnapea (linnaametnik) - kes asuvad sellistele ametikohtadele? Esiteks inimesed, kellel on kõva tahe, midagi oma linna heaks ära teha. Teiseks valitakse usaldusisik poliitiliseks marjonettiks. Tähtsatele ärimeestele lükata/tõugata. Mis ise arvad, miks linnatänavad kunagi korda ei saa. Iga aasta sama jama, augud aina sügavamad ja suuremad. Kolmandaks partei suuvooder.
See milline on V-M linnapea, ei ole au teda tunda.