Päevalehes ilmus lõpuks mu järjekordne artikkel, mis eelnevalt tükk aega toimetuses Sirbi ja Ukraina revolutsioonide taga ootas:
Viimasel ajal ilmub meedias sageli teateid korvpallivõistluse kaotanud eitedest ja kurjadest kulbiga tädidest. Kui selgitust pärida, vastatakse, et naiste halvustamisega pole siin midagi pistmist, sest nii lihtsalt öeldakse ning kes end solvatuna tunneb, on ise süüdi: miks ta on siis nii nõrguke ja haliseb iga väljendi pärast „nagu eit“?
Kuigi oleme jõudnud 21. sajandisse, mida on nimetatud ka naiste sajandiks, pole vanad käibetõed keelest kuhugi kadunud. Naistele omistatakse näiteks pehmust, järeleandlikkust ja intuitiivsust ning meestele otsustavust, konkreetsust ja ratsionaalsust. „Meestejutt” ja „naistejutt” on vastandliku tähendusvarjundiga väljendid, kus esimest võetakse positiivse ja tõsisena ning teist ebaolulise klatšina.
Meie kultuur põhineb Platoni filosoofiast alguse saanud dualismil - nähtuste jaotamisel vastandlikeks ja ühe vastandi eelistamises teisele. Me pelgalt ei vastanda vaid omistame vastanditele ka väärtushinnanguid, sageli meelevaldselt. Nii on kõik mehelikuna mõistetav omandanud hea- ja naiselikkust tähistav halva varjundi, Eestis 2004. aastal vastu võetud võrdõiguslikkuse seadus aastatuhandetega sissejuurdunud hoiakuid aga kohe ei muuda.
Kui naised ja mehed oleksid enamuse arvates tõesti võrdselt head, siis miks meeste alandamiseks kutsutakse neid eitedeks, plikadeks ja naisteks? „Mängib nagu eit“ öeldakse, kui mees on väga viletsalt mänginud. „Mängib nagu vana mees“ tähendab, et mängib hästi nagu kogenud spordiäss. Naiste kiitmiseks „tõstetakse“ nad tihti meestega samale pulgale või isegi kõrgemale: „Tubli naine teeb meestelegi silmad ette“ või „Ilus naine, aga mõtleb mehelikult (loogiliselt).“ Loogilise mõtlemise omistamine ainult meessoole ulatub tagasi antiikaega, kus mehed võisid juba lapsest saadik koolis kõnekunsti ja loogikat harjutada, õigustest ja vabadustest ilma jäetud naised aga pidid kodus istuma. Nii naise kui mehe kohta võib veel tunnustavalt öelda, et „talub raskusi vapralt nagu tõeline mees, mitte ei vingu nagu eit“.
Kuna seaduse ees on sugupooled võrdsed, tekib küsimus, miks naised enese üle domineerida lasevad ja vähe sellest, ka ise kehtivat korda kinnitavad. Kindlasti on nii mõnigi naine tabanud end pruukimas kellegi halvustamiseks sõnu eit või plika, pikemalt mõtlemata, kas naisesus on tõesti häbiväärne. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu (1930-2002) leiab, et domineeritud rakendavad võimusuhetele domineerijate vaatenurki nii, et need tunduvad loomulikud. Patriarhaalne maailmakord on pideva ja pikaajalise nähtamatu ja nähtava töö tulemusel kinnistunud inimeste kehadesse ning ajudesse, nii et algselt kunstlik on muutunud loomulikuks. Niisiis näevad naised endid mehe pilgu läbi.
Sugupoolte võimusuhted avalduvad esmapilgul väikestes olmelistes detailides, mis kokkuvõttes moodustavad meie kultuuri. Näiteks võtavad eesti naised enamasti abielludes mehe perekonnanime, mille saavad ka lapsed. Seadusega on lubatud ka vastupidine variant, mida aga kasutavad vähesed. Nimi on üks identiteedi osi, millest naised üllatava kergusega loobuvad. Mõnikord peetakse nimevahetust lausa uhkuseasjaks, et mõelda vaid, „MEES võttis mind oma nime peale“.
Tavaliselt eelistavad naised endast pikemaid mehi. Mida suurem ja tugevam, seda mehisem. Arvatakse, et väikese mehega naine mõjub nii teistele kui ka endale naeruväärsena, kuna suur mees justkui annaks väikesele naisele väärtust juurde. Koduvägivalla ilmnemisel on aga kooslusel suur mees-väike naine ebavõrdsete jõuvahekordade tõttu selged puudused.
Soolistatud võimusuhted ilmnevad keeles, millega oleme end piiritlenud ja keele kaudu argielus. Kuna dualistlik ning hinnanguid andev mõtteviis on ühiskonda rõhunud väga kaua, on sellest väljumine samuti pikaldane ja raske. Iga väikese edusammu pärast tuleb rõõmustada.
10-aasta taguses Eestis teadvustati soolist ebavõrdsust praegusest vähem. Need, kes vastuolusid välja julgesid tuua, sildistati karvasjalg-feministideks. Kehtivat korda ja elu „loomulikku“ kulgu ohustavaid feministe demoniseerisid mitte ainult netikommentaatorid vaid ka ajakirjanikud. Praegu enam ei saa meedias öelda, et keegi mängis palli nagu eit või kaagutas nagu kana, ilma et sel teemal ühiskonnas laiem arutelu tekiks. Julgustan mainitud olukordi märkama ja neile väljakutseid esitama, sest kui miski on toodud esile, saab seda ka muuta.
Lõigud lugu kirjutama ajendanud artiklitest
GAG kuulutas suve lõpul välja konkursi, et leida Jamie Oliveri sarnast peakokka-arendajat. «Selge, et raha on vähe, aga siis paneb noor meeskokk pea tööle ja leiab need võimalused, kuidas olemasolevate vahenditega välja tulla ning suhtleb õpilaste ja kogu kooliperega. Ta peaks olema loomulik koolipere osa, mitte mingi kuri ja ükskõikne alamakstud kulbiga tädi kusagil köögis, kes läheb kandekottidega õhtul koju,» kirjeldas kooli direktor Hendrik Agur tookord.
http://www.tallinncity.ee/print/2585554/gagi-peakokaks-valiti-indrek-tiisk
Aaviksoo aga karismaatilist kokaotsingut pahaks ei pane ning loodab, et keegi end solvatuna ei tunne, rääkimata sellest, et tegemist on soolise diskrimineerimisega. «See ei ole see koht, kus kedagi ahistatakse,» ütles ta.
http://www.postimees.ee/1363938/aaviksoo-kokaotsingutest-see-ei-ole-see-koht-kus-kedagi-ahistatakse
"Seda sodi ilmub hästi palju, selles ringi hulpida ja sealt õige asi üles leida, selleks peab ikkagi olema üsna teadlik. Aga tihti ikkagi need südamevaluga tädikesed, kes siis otsustavad enne 50. sünnipäeva kogu välja anda, see on ikkagi nii jube, et juba kaugelt tunned need kogud ära ja väga palju ei teegi nendega tegemist - vaatad sisse ja kõik on selge," rääkis 2013. aasta kirjanikuks valitud Vadi.
http://uudised.err.ee/?06285419
"Kui nüüd korraks eilse mängu juurde tulla, siis esimese asjana tuleks selgeks teha see, et Rapla mängijad EI OLE “EIDED”, vaid ME mängisime eile nagu “eided” ja see on väga suur vahe," kirjutas ta pühapäeval.
Ruut täpsustas veel, et sõna all "eit" ei tahtnud ta sugugi halvustada õrnemat sugupoolt.
Rapla loots: "Esimese asjana tuleks selgeks teha see, et sõnal "eit", ei ole mitte mingit tagamõtet seoses vastassugupoolega, vaid eks ta ole selline treenerite halb sõnakasutus iseloomustamaks teatud käitumismaneeri.
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/indrek-ruut-tapsustab-sonal-eit-polnud-mingit-tagamotet-seoses-vastassugupoolega.d?id=66988520
Von Krahli Teatri kontor otsib meest. Välimus pole oluline. Küll aga hea suhtlusoskus, organisatoorne võimekus ja sihikindlus. Ei tohi karta Excelit, ministrit ega näitlejat. Peab võtma tähtaegu ja aruandeid surmtõsiselt. Otsime meest, kes teeb kõhklematult kõik endast oleneva, et Von Krahli Teatris võiksid sündida uued ja vapustavad lavastused. Ametinimetus: projektijuht. Töö algus: kohe.
Võta. Meiega. Ühendust.
http://www.vonkrahl.ee/wanted/
Lisalugemist
http://fideelia.future.ee/kunst/magister/fideelia_magistritoo.pdf
http://naised.net/2013/09/10/feminism-ja-vihakone/
Viimasel ajal ilmub meedias sageli teateid korvpallivõistluse kaotanud eitedest ja kurjadest kulbiga tädidest. Kui selgitust pärida, vastatakse, et naiste halvustamisega pole siin midagi pistmist, sest nii lihtsalt öeldakse ning kes end solvatuna tunneb, on ise süüdi: miks ta on siis nii nõrguke ja haliseb iga väljendi pärast „nagu eit“?
Kuigi oleme jõudnud 21. sajandisse, mida on nimetatud ka naiste sajandiks, pole vanad käibetõed keelest kuhugi kadunud. Naistele omistatakse näiteks pehmust, järeleandlikkust ja intuitiivsust ning meestele otsustavust, konkreetsust ja ratsionaalsust. „Meestejutt” ja „naistejutt” on vastandliku tähendusvarjundiga väljendid, kus esimest võetakse positiivse ja tõsisena ning teist ebaolulise klatšina.
Meie kultuur põhineb Platoni filosoofiast alguse saanud dualismil - nähtuste jaotamisel vastandlikeks ja ühe vastandi eelistamises teisele. Me pelgalt ei vastanda vaid omistame vastanditele ka väärtushinnanguid, sageli meelevaldselt. Nii on kõik mehelikuna mõistetav omandanud hea- ja naiselikkust tähistav halva varjundi, Eestis 2004. aastal vastu võetud võrdõiguslikkuse seadus aastatuhandetega sissejuurdunud hoiakuid aga kohe ei muuda.
Kui naised ja mehed oleksid enamuse arvates tõesti võrdselt head, siis miks meeste alandamiseks kutsutakse neid eitedeks, plikadeks ja naisteks? „Mängib nagu eit“ öeldakse, kui mees on väga viletsalt mänginud. „Mängib nagu vana mees“ tähendab, et mängib hästi nagu kogenud spordiäss. Naiste kiitmiseks „tõstetakse“ nad tihti meestega samale pulgale või isegi kõrgemale: „Tubli naine teeb meestelegi silmad ette“ või „Ilus naine, aga mõtleb mehelikult (loogiliselt).“ Loogilise mõtlemise omistamine ainult meessoole ulatub tagasi antiikaega, kus mehed võisid juba lapsest saadik koolis kõnekunsti ja loogikat harjutada, õigustest ja vabadustest ilma jäetud naised aga pidid kodus istuma. Nii naise kui mehe kohta võib veel tunnustavalt öelda, et „talub raskusi vapralt nagu tõeline mees, mitte ei vingu nagu eit“.
Kuna seaduse ees on sugupooled võrdsed, tekib küsimus, miks naised enese üle domineerida lasevad ja vähe sellest, ka ise kehtivat korda kinnitavad. Kindlasti on nii mõnigi naine tabanud end pruukimas kellegi halvustamiseks sõnu eit või plika, pikemalt mõtlemata, kas naisesus on tõesti häbiväärne. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu (1930-2002) leiab, et domineeritud rakendavad võimusuhetele domineerijate vaatenurki nii, et need tunduvad loomulikud. Patriarhaalne maailmakord on pideva ja pikaajalise nähtamatu ja nähtava töö tulemusel kinnistunud inimeste kehadesse ning ajudesse, nii et algselt kunstlik on muutunud loomulikuks. Niisiis näevad naised endid mehe pilgu läbi.
Sugupoolte võimusuhted avalduvad esmapilgul väikestes olmelistes detailides, mis kokkuvõttes moodustavad meie kultuuri. Näiteks võtavad eesti naised enamasti abielludes mehe perekonnanime, mille saavad ka lapsed. Seadusega on lubatud ka vastupidine variant, mida aga kasutavad vähesed. Nimi on üks identiteedi osi, millest naised üllatava kergusega loobuvad. Mõnikord peetakse nimevahetust lausa uhkuseasjaks, et mõelda vaid, „MEES võttis mind oma nime peale“.
Tavaliselt eelistavad naised endast pikemaid mehi. Mida suurem ja tugevam, seda mehisem. Arvatakse, et väikese mehega naine mõjub nii teistele kui ka endale naeruväärsena, kuna suur mees justkui annaks väikesele naisele väärtust juurde. Koduvägivalla ilmnemisel on aga kooslusel suur mees-väike naine ebavõrdsete jõuvahekordade tõttu selged puudused.
Soolistatud võimusuhted ilmnevad keeles, millega oleme end piiritlenud ja keele kaudu argielus. Kuna dualistlik ning hinnanguid andev mõtteviis on ühiskonda rõhunud väga kaua, on sellest väljumine samuti pikaldane ja raske. Iga väikese edusammu pärast tuleb rõõmustada.
10-aasta taguses Eestis teadvustati soolist ebavõrdsust praegusest vähem. Need, kes vastuolusid välja julgesid tuua, sildistati karvasjalg-feministideks. Kehtivat korda ja elu „loomulikku“ kulgu ohustavaid feministe demoniseerisid mitte ainult netikommentaatorid vaid ka ajakirjanikud. Praegu enam ei saa meedias öelda, et keegi mängis palli nagu eit või kaagutas nagu kana, ilma et sel teemal ühiskonnas laiem arutelu tekiks. Julgustan mainitud olukordi märkama ja neile väljakutseid esitama, sest kui miski on toodud esile, saab seda ka muuta.
Lõigud lugu kirjutama ajendanud artiklitest
GAG kuulutas suve lõpul välja konkursi, et leida Jamie Oliveri sarnast peakokka-arendajat. «Selge, et raha on vähe, aga siis paneb noor meeskokk pea tööle ja leiab need võimalused, kuidas olemasolevate vahenditega välja tulla ning suhtleb õpilaste ja kogu kooliperega. Ta peaks olema loomulik koolipere osa, mitte mingi kuri ja ükskõikne alamakstud kulbiga tädi kusagil köögis, kes läheb kandekottidega õhtul koju,» kirjeldas kooli direktor Hendrik Agur tookord.
http://www.tallinncity.ee/print/2585554/gagi-peakokaks-valiti-indrek-tiisk
Aaviksoo aga karismaatilist kokaotsingut pahaks ei pane ning loodab, et keegi end solvatuna ei tunne, rääkimata sellest, et tegemist on soolise diskrimineerimisega. «See ei ole see koht, kus kedagi ahistatakse,» ütles ta.
http://www.postimees.ee/1363938/aaviksoo-kokaotsingutest-see-ei-ole-see-koht-kus-kedagi-ahistatakse
"Seda sodi ilmub hästi palju, selles ringi hulpida ja sealt õige asi üles leida, selleks peab ikkagi olema üsna teadlik. Aga tihti ikkagi need südamevaluga tädikesed, kes siis otsustavad enne 50. sünnipäeva kogu välja anda, see on ikkagi nii jube, et juba kaugelt tunned need kogud ära ja väga palju ei teegi nendega tegemist - vaatad sisse ja kõik on selge," rääkis 2013. aasta kirjanikuks valitud Vadi.
http://uudised.err.ee/?06285419
"Kui nüüd korraks eilse mängu juurde tulla, siis esimese asjana tuleks selgeks teha see, et Rapla mängijad EI OLE “EIDED”, vaid ME mängisime eile nagu “eided” ja see on väga suur vahe," kirjutas ta pühapäeval.
Ruut täpsustas veel, et sõna all "eit" ei tahtnud ta sugugi halvustada õrnemat sugupoolt.
Rapla loots: "Esimese asjana tuleks selgeks teha see, et sõnal "eit", ei ole mitte mingit tagamõtet seoses vastassugupoolega, vaid eks ta ole selline treenerite halb sõnakasutus iseloomustamaks teatud käitumismaneeri.
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/indrek-ruut-tapsustab-sonal-eit-polnud-mingit-tagamotet-seoses-vastassugupoolega.d?id=66988520
Von Krahli Teatri kontor otsib meest. Välimus pole oluline. Küll aga hea suhtlusoskus, organisatoorne võimekus ja sihikindlus. Ei tohi karta Excelit, ministrit ega näitlejat. Peab võtma tähtaegu ja aruandeid surmtõsiselt. Otsime meest, kes teeb kõhklematult kõik endast oleneva, et Von Krahli Teatris võiksid sündida uued ja vapustavad lavastused. Ametinimetus: projektijuht. Töö algus: kohe.
Võta. Meiega. Ühendust.
http://www.vonkrahl.ee/wanted/
Lisalugemist
http://fideelia.future.ee/kunst/magister/fideelia_magistritoo.pdf
http://naised.net/2013/09/10/feminism-ja-vihakone/
No comments:
Post a Comment